PIIP JA TUUT KUTSUVAD ÜLES TEATRIKUNSTI INVESTEERIMA
Investeerige kestvaid väärtusi loovatesse, ühiskonna hüvanguks tegutsevatesse ja usaldusväärsetesse organisatsioonidesse, mis ei ole poliitiliselt kallutatud. Selliseid organisatsioone on Eestis palju, võtke vaevaks ringi vaadata ja näha suuremat pilti. Ja selle pildi all vasakus nurgas on Piip ja Tuut Teater, üks erateater, kelle peamiseks sihtrühmaks on pered ning kelle riigipoolne toetus ja aastakümnete pikkune järjepidev töö on garantiiks, et investeering täidab sihtotstarbelist eesmärki.
Piip ja Tuut Teater vajab etendustegevuseks ja teatrimajas publiku teenindamiseks toetust ka erasektorist. See ei saa olla sponsortoetus, sest vastu pole pakkuda muud, kui teatrikunsti või kõhutäit naeru. Sponsori nimedega kostüümirevääril ei lasta meid teleekraanile, ega ole sünnis ka lavale astuda. Investeering teatrisse ei too raha tagasi, sest teater ei ole kasumit tootev äriettevõte, kuigi paljud tahaks seda uskuda. Investeerides teatrisse toetatakse kultuuri ja kunsti, laiemalt kaasinimeste heaolu ning panustatakse tervemasse ühiskonda. Teatrikunst ärgitab juurdlema, küsimusi esitama, kahtlema, vastu väitma, enda üle naerma ja laskma enda üle naerda. Teatrikunst aitab mõista inimest ka kõige raskemail hetkil ning säilitama inimlikkust.
Piip ja Tuut ei tee kunsti kunsti pärast, ei paku meelelahutust nalja pärast - Piip ja Tuut mängivad lastele. Teatris areneb laste esteetiline maailmapilt. Elaine Faull´i poolt Exeteri Ülikoolis Inglismaal värskelt läbi viidud teadusliku uuringu tulemused kinnitasid, et teaterietenduse kogemus ja sellest saadud elamus toetab laste isiklikku heaolu ja arengut. Rikastatuna kultuurist ja kunstist saavad neist täisikka jõudes väärikad inimesed; nad ei anna asja eest teist taga poolt miljonit ära paari telefonikõne peale, kus lubatakse peadpööritavat rikkust. Nad teavad, et imed juhtuvad ainult teatris.
Piip ja Tuut Teater mängis 2019. aastal 207 etendust,
millest 123 jõudis vaatajateni eri paigus üle Eesti või välismaal: Soomes,
Venemaal, Lõuna-Koreas, Belgias, Hiinas, Leedus. Suurem osa etendusi toimusid
peredele, osa ka täiskasvanuile ja noortele. Küpseks sai 5 uuslavastust:
Hansukese ja Gretekese lugu „Piip ja Tuut ooperis“, suvelavastus endisaegsetest
pulmakommetest „Piip ja Tuut lähevad kosja“, miisukal „Kassid“, jõululavastus „Piip
ja Tuut kolivad jõuluks Vilde elutuppa“ ning noorte osalusel valmisid algupärandid
„Offline“ ja „Me mängime armastust“.
Järgnevad aastad on olnud COVIDi nägu. Teatrimaja oli tihti suletud, ometigi sündisid piiratud oludes uued teosed lastele ja peredele: 26 tähesaadet piipjatuut.tv veebiplatvormil ja "Lastekirjandusministeerium" ERR-is; uuslavastus "Mauno salduslik kadumine", suvelavastus "Kalevipoja vägiteod" ning noortelt teatritegijatelt Tammsaare üliõpilasjutustuse ainetel uuslavastus "Pikad sammud".
Ligi 30 000 Piip ja Tuut Teatri vaatajat aastas ja kindel
veendumus, et teater noorele vaatajale ei ole turumajanduse subjekt annab
põhjust arvata, et kultuurriigi poolt ülalpeetavasse teatrikunsti võiks investeerida
ka erasektor.
Teatris(t) võidavad kõik.